Hammasrataspump on pöörlev pump, mis juhib vedelikku üle või survestab seda olenevalt pumba silindri ja ühendushammasratta vahel tekkiva töömahu muutumisest ja liikumisest. Kaks suletud ruumi koosnevad kahest käigust, pumba korpusest ning esi- ja tagakaanest. Kui hammasrattad pöörlevad, muutub hammasrataste lahtiühendatud poolel oleva ruumi maht väiksemaks, moodustades vaakumi. Vedelik imetakse sisse, hammasrataste haarduva poole ruumi maht väheneb suurest väiksemaks ja vedelik surutakse torustikku. Imemiskamber ja tühjenduskamber on eraldatud kahe hammasratta ühendusjoontega. Rõhk hammasrattapumba väljalaskeava juures sõltub täielikult pumba väljalaskeava takistusest.
Hammasrattapumba kontseptsioon on väga lihtne. Selle kõige põhilisem vorm on see, et kaks ühesuurust hammasratast haakuvad ja pöörlevad üksteisega tihedalt sobitatud korpuses. Korpuse sisemus sarnaneb "8" kujuga. Kaks käiku on paigaldatud sisse. Hammasratta välisläbimõõt ja mõlemad küljed on tihedalt kooskõlas korpusega. Ekstruuderist pärit materjal siseneb imemisava kahe hammasratta vahele ja täidab ruumi. See liigub hammaste pöörlemisel mööda kesta ja tühjeneb lõpuks, kui kaks hammast haakuvad.
Hammasrataspumpa nimetatakse ka nihkeseadmeks, st nagu silindri silindri kolb, kui üks hammas siseneb teise hamba vedelikuruumi, kuna vedelik on kokkusurumatu, ei saa vedelik ja hammas oma vedelikku hõivata. samas ruumis samal ajal, nii et vedelik pressitakse mehaaniliselt välja. Hammaste pideva ristumise tõttu esineb see nähtus pidevalt. Seetõttu on pumba väljalaskeava juures ette nähtud pidev tühjenduskogus. Väljalaskekogus on pumba igal pöördel sama. Ajamivõlli pideva pöörlemise korral tühjendab pump vedelikku pidevalt. Pumba vooluhulk on otseselt seotud pumba kiirusega.
Tegelikult on pumbas väike vedelikukadu, kuna neid vedelikke kasutatakse laagrite ja hammasrataste mõlema poole määrimiseks ning pumba korpust ei saa kunagi paigaldada ilma vaba ruumita, mistõttu ei saa vedelikku väljalaskeavast välja lasta. 100 protsenti, seega on väike vedelikukadu vältimatu, mistõttu pumba töötõhusus ei jõua 100 protsendini. Pump võib siiski hästi töötada ja enamiku ekstrudeeritud materjalide puhul võib efektiivsus siiski ulatuda 93–98 protsendini.
Vedeliku puhul, mille viskoossus või tihedus protsessi käigus muutub, ei mõjuta pump palju. Kui väljalaskepoolel on siiber, näiteks kurn või piiraja, surub pump vedeliku nendest läbi. Kui siiber töötamise ajal muutub, st kui filtri ekraan määrdub, ummistub või piiraja vasturõhk tõuseb, hoiab pump endiselt pidevat voolu kuni seadme nõrgima komponendi mehaanilise piirini ( tavaliselt varustatud pöördemomendi piirajaga).
